Radko Radkov
in memoriam
On Ajal kombeks võtta laenuks meilt
me noorus, mõnud, kõik, mis on meil. Tasuks
vaid põrmu tõukab ta meid eluteilt.
Sir Walter Raleigh
Ma sinu poole pöördun,
sa, kurbusesse mähit aastaaeg,
sa, puhas aastaaeg,
kus lõpeb kõik me lootus,
aupüüdluski kus oma lõpu leiab !
Sind palun, aastaaeg
sa selgesilmne,
mu sõbra armsaim sõbratar,
mind tröösti nüüd,
kui veed ei voola enam
ta sõnasäras
ja valgus ise
valguse tühjuseks on saanud!
Oo vaikne tuuleõhk,
sa tule, pühi ära tolm
mis juba katabki
mu mälu õnnelikke tunde!
Sa tule, inglite ajatute iidne hingus
ja pane valged roosid õitsema
maamullast, mille sooja rüppe igaviku
lüüme Laulik vastu võetud on !
Eesti keelde tõlkinud Jüri Talvet
Inscription à :
Publier les commentaires (Atom)
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire